Isobutileno

Wikipedia, Entziklopedia askea
Isobutileno
Formula kimikoaC4H8
SMILES kanonikoa2D eredua
MolView3D eredua
Konposizioakarbono
Motakonposatu kimiko
Ezaugarriak
Momentu dipolarra0,503 D
Fusio-puntua−140,4 °C
Irakite-puntua−6,95 °C (101,325 kPa)
Fusio-entalpia0,503 D
Masa molekularra56,063 Da
Arriskuak
NFPA 704
4
1
0
Identifikatzaileak
InChlKeyVQTUBCCKSQIDNK-UHFFFAOYSA-N
CAS zenbakia115-11-7
ChemSpider7957
PubChem8255
Reaxys773645
Gmelin43907
NBE zenbakia1055
RTECS zenbakiaUD0890000
ZVG13720
DSSTox zenbakiaUD0890000
EC zenbakia204-066-3
ECHA100.003.697
Human Metabolome DatabaseHMDB0253606
UNIIQA2LMR467H
PDB LigandMEB

Poliisobutilenoa (IUPAC: 2-metilprop-1-enoa) konposatu organikoa da (CH3)2C=CH2 formula duena. Alkeno biniliko bat da eta butilenoaren lau isomeroetako bat. Gas kolorge ta sukoia da industrian oso erabilia dena. Poliisobutilenoa eta hainbat kopolimero sintetizatzeko monomeroa da[1].

Sintesia[aldatu | aldatu iturburu kodea]

Isobutilenoa industrian bi maneraz ekoizten da, tert-butil alkohola deshidratatuz edo isobutanoaren deshidrogenazio katalitikoz[2].

Erabilera[aldatu | aldatu iturburu kodea]

Isobutilenoa poliisobutilenoa eta hainbat kopolimero sintetizatzeko monomeroa da. Horretaz gain hainbat produktu kimiko interesgarri prestatzeko lehengai gisa ere bailatzen da, isooktanoa eta metakroleina adibidez.

Erreferentziak[aldatu | aldatu iturburu kodea]

  1. (Ingelesez) PubChem. «Isobutylene» pubchem.ncbi.nlm.nih.gov (Noiz kontsultatua: 2023-03-04).
  2. Olah, George A. & Molnár, Árpád. (2003). Hydrocarbon Chemistry. Wiley-Interscience ISBN 978-0-471-41782-8..

Ikus, gainera[aldatu | aldatu iturburu kodea]

Kanpo estekak[aldatu | aldatu iturburu kodea]